Kuidas valida monitor?

Juba mitu aastat ei osta inimesed enam endale kobakaid CRT-monitore, vaid eelistatakse LCD monitore ( Liquid Crystal Display ehk vedelkristallekraan). Täiesti loogiline, sest LCD monitorid on kergemad, parema ekraaniga, ilusama disainiga jne. kui CRT-monitorid. Ja hind on ka järjest soodsamaks läinud. Tegelikult ei ole CRT- monitor ammu enam mingisugune teema. Teema on hoopis see, et millist LCD monitori valida. 

Kuna konkurents on turul kõva, siis halbu uusi LCD monitore ei müüdagi, vähemalt mitte Itipoes. Lihtsalt osad monitorid on paremad kui teised. Aga see ei tähenda seda, et need teised halvad oleksid!

Kui mõned aastad tagasi oli LCD monitoride puhul oluliseim reageerimisaeg, ehk millisekundites mõõdetav ajavahemik, mille jooksul piksel(monitoril on neid tuhandeid) valguse ja värvi muutmisele reageerib, siis nüüd on tehnika nii palju arenenud, et kõik uued LCD monitorid on väga hea reageerimisajaga. Ka teised tehnilised näitajad on suhteliselt sarnased. Nii võibki tekkida küsimus, et miks siis on hinnavahed kohati päris suured? Üks aspekt on kindlasti firma ja kvaliteet.  Kindlasti on ka tehnilistes näitajates vahed sees, aga need ei ole väga suured. Ja kindlasti mõjutab hinda oluliselt erkaani suurus.

Monitori ostmisel peakski kõige suuremat rõhku panema ekraani suurusele. Tänasel päeval tehakse monitore igale maitsele, 17", 19", 20", 22", 24" ja isegi 27 tolliseid monitore. Nagu juba mainitud sai, siis enamasti on ikka nii, et mida suurem ekraan, seda kallim ka hind, kuigi nii mõnedki 19" ekaanid on odavamad, kui 17" ekraanid. Kuni suuruseni 22" tolli võib öelda, et kõikide asjade tegemine on suurema ekraaniga mõnusam. Ka töö tegemine, sest saab näiteks korraga mitu "akent" ilusti lahti hoida. Samas 24" ja 27" ekraani puhul võib töötegemine juba natukene segaseks minna, see-eest filmide nautimine ja mängimine on topeltmõnus.

Kuigi ka Itipoes on müüa 17" monitore (võib-olla mõnesse kohta lihtsalt ei mahu suurem), siis siiski soovitaks osta monitor, mis vähemalt 19" suur. Algul võib olla harjumatu suurema ekraani vaatamine, kuid peagi ei tahaks Sa seda ealeski väiksema monitori vastu vahetada.

Aga mida ikkagi tähendavad erinevad tehnilised näitajad monitoride juures?  

• Resolutsioon (nt. 1440x900) - näitab palju erinevat värvi kuvavat täpikest ekraanil on. Kui näiteks resolutsioon oleks 1x1, siis oleks terve ekraan vaid ühte värvi. Seega mida suurem on resolutsioon, seda teravam on pilt!

• Kontrast (nt. 2000:1) - näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem kontrast on, seda ilusam pilt. Must on mustem, valge valgem jne.

• Pildid suhe (nt. 16:10) - näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1.

• Vaatenurk (nt. 170/170) - näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väikene vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutimonitori vaadatakse enamasti ikka otse.

• Reageerimisaeg (nt- 5ms) - näitab seda aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem!

• Horisontaalne kaadrisagedus (nt. 30-80 kHz) - näitab seda, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla.

Vaata Itipoes pakutavaid monitore.